Kuu algusest teisipäeva hommikuni on Pärnumaal tulekahju kustutama kihutanud Lääne-Eesti päästekeskuse tuletõrjujad pidanud sündmuskohale jõudes 34 korral leppima sapise kergendustundega, et automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (ATS) on nad järjekordselt lolliks teinud. Lääne-Eesti päästekeskuse järelvalveteenistuse juhi Indrek Laanepõllu sõnul peitub probleem selles, et omanikud pole kursis enda kohustustega.

Õigupoolest on seda teinud küll inimesed, kes ei oska, taha või viitsi signalisatsiooniga arvestada ja selle eest hoolt kanda.

Mis põhjusel signalisatsioonid valehäireid annavad?

Põhiprobleem on see, et omanikud ei ole kursis täpselt sellega, mis on nende kohustused. Näiteks pole sõlmitud hoolduslepingut, mis tagaks, et süsteemi korra kvartalis ja korra aasta jooksul põhjalikumalt hooldataks.

Üks suur probleem on meie jaoks signalisatsiooniga varustatud hoonetes tehtavad ehitus- ja remonttööd. Näiteks tehakse mingeid keevitus- või lõikamistöid, aga tulekahju-signalisatsioonisüsteemi andurid jäetakse tööde ajaks isoleerimata või kinni katmata. Andurid reageerivad tööde käigus tekkivale suitsule või tolmule ja järjekordne valekutse päästjatele on sündinud. Või unustavad turvafirmad eelnevalt teatamast hooldustöödest infotelefonil 1524, mille kaudu edastatakse signaalid häirekeskusele.

Kas peab tingimata kohale sõitma – sellest ei piisa, kui helistada ja küsida, kas tegemist pole äkki valehäirega?

Meie eeldus on alati, et sündmus on reaalne. See võtaks päästetöödelt operatiivsuse, kui hakkaksime mõtlema, kas on seal nüüd tulekahju või äkki ei ole.

Meil ei ole plaani hakata iga automaatset häiret eelnevalt üle kontrollima, sest see muudaks süsteemi ebaoperatiivseks. Meid teeb tugevaks just see, et meil on rutiin ja reageerime täpselt sellise ressursiga, nagu on ette nähtud. Ja see teebki need valeväljakutsed meie jaoks probleemiks. Nad on meile lisakoormus, kus päästemeeskonnad reageerivad põhjendamatutele omanikepoolsetele möödalaskmistele. Samal ajal on võib-olla tõesti vaja kusagil päästeteenust.

Muidugi on võimalus, et objektilt helistatakse ja teatatakse valehäirest, kuid reeglina sõidab päästemeeskond sündmuskohale ja kontrollib hoone üle.

Mis pärast valeväljakutset saab, naasete depoosse ja unustate kogu loo?

Ei, sellega asi ei lõpe. Üks võimalus on reageerida haldusmenetluse raames ettekirjutusega. Seda sellisel puhul, kui andurid ei vasta keskkonnale või on mõni muu süsteemi kohandamist nõudev põhjus. Näiteks on suitsuandur paigaldatud ruumi, kus esineb veeauru või muud eripära, mistõttu andur valehäiret annab. Siis laseme kuu aja jooksul anduritüübid ära vahetada, näiteks suitsuanduri temperatuurianduri vastu.

Aga kui leiame, et valehäire on põhjustatud kellegi hooletusest, järgneb sellele kohe kindlasti väärteomenetlus ja rahaline karistus.

Näiteks Pärnumaal on seoses ATSi valekutsetega sel aastal olnud viisteist menetlust. Neist viiel korral on rakendatud hoiatamismenetlust ja kümnel korral olnud tegu kiirmenetlusega. Suurimaks trahviks on määratud 5000 krooni.

Kuidas säästa tuletõrjujate närve ja signalisatsiooniomanike rahakotte?

Enne kui mingit tööd alustatakse, peaks omanik arvestama asjaoluga, et tema hoonesse on paigaldatud automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem ja selle teated on juhitud otse häirekeskusesse. Omanikud peaksid rohkem tähelepanu pöörama hooldusfirmade teostatavale tööle ja selle kvaliteedile. Samuti peavad automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanikud enda jaoks välja töötama juhised, kuidas käituda süsteemi rakendumisel.