Sotsiaaldialoogi arendamise dialoogi konverents Riias 26.-27. 10. 2009. a

Euroopa Komisjoni Projekti „Sotsiaaldialoogi arendamisest Balti riikide riigisektoris“ Konverents Riias 26 – 27. november 2009

Esitan konverentsi ülevaade:

Avasõnad lausus ROTAL-i esimees Kalle Liivamägi. Jätkas Läti Ametiühingute Keskliidu esindaja, kes paraku pidi kiirustama uuele läbirääkimistevoorule Läti Vabariigi valitsusega. Avaldas valitsusele tunnustust selles, et lõpuks on ametiühinguid vähemalt sotsiaalpartneriteks võtnud, kuid uued reformid vaid suurendavad töötust ning palgad ainult langevad. Liialt loodetakse naabrite toetusele.

Jätkas Charles Cochrane, Suurbritannia poolt, Riigiteenistujate Ametiühingute Liitude Nõukogu Poliitikadirektor, kes tunnustas koostööd Euroopas, aga ka liitumist Iisraeli, Kasahhi ja Aserbaidžaaniga. Nentis, et kriis puudutab ka Suurbritanniat, kus vähendatakse töökohti.

Rima Kisiliene Leedust tänas kõiki osavõtjaid ning hindas projekti väga vajalikuks, kuna Leedust olevat suhted tööandjatega väga halvad.

Sama nentis ka Juris Kalnins Läti poolne korraldaja, LAKRS-i, mis koondab ka pritsumehi – esimees. Ta püstitas küsimuse, kas riigiteenistus on süüdi kriisis Lätis? Kõikjal valitseb arvamus, et liiga kõrged palgad hukutasid riigi. Valitseb üldine arvamus, et riik peab reformima avaliku teenistuse. Remargina mainis ka, et:“kõige paremad mõtted tulevad õhtul ja öösel,“ viidates siis õhtusöögile ning sellele järgnevale vestlusele õdusamas miljöös.

Tutvustusringis tekitas elevust Juris Dombrovskise saalisviibimine, kes osutus siiski Läti Vabariigi peaministri nimekaimuks.

Leedu töövõtjate ettekanne puudutas probleeme valitsusega. Ametiühinguid ignoreeritakse ning sotsiaaldialoogi simuleeritakse. Siseministeeriumil üldse puudus informatsioon ametiühingute olemasolu kohta. Kuid probleemiks võis siin kujuneda ka see, et ametiühingute liikmeid on lihtsalt liiga vähe. Riik alandas riigiametnikel põhipalka 450 litini. Tehti ettepanek vähendada veel. Eriti kannatasid tervishoid, kultuur ja haridus.

Riigiteenistujad vastasid suurte avalike näljastreikide kampaaniatega. Kuna riigist toimusid just Leedu 1000 aastat suured juubelipidustused, siis selline kampaania avaldas mõju, ning riigi maine kannatas. Valitsus võttis palgalangetuse tagasi, ning siis algasid ka läbirääkimised ametiühingutega. 450 litti seati riigitöötajate palga alammääraks, kuid siiski oli kõrgemate riigiametnike palgalangus 400-500 litti. Kuid probleem püsib siiani. Ministeeriumid ning alluvad ei suhtle peaaegu üldse omavahel. Olukord on sama halb kui Lätis. Elu läheb kallimaks, pensionid langevad, sotsiaaltoetused vähenevad. Sotsiaalne dialoog omavahel praktiliselt puudub.

Leedu tööandjate esindaja oli ise Siseministeeriumi kõrge ametnik. Tema leidis, et pole hullu midagi, arendame koostööd jne. Hetkel töötatakse välja strateegiat järgnevaks 5-10. aastaks. Selle kohta ametiühingutel puudus aga igasugune info. See tõi äreva sumina saali. Ametnik, muide kena noor naisterahvas tunnistas, et ametiühingutega koostöö kogemused puuduvad. Kuna riik peaks võtma omale suuremad kohused rahva eest, siis on riigi huvides just tugevad ametiühingud. Ta tunnistas ka, et avalikus teenistuses vähendati põhipalka ligi kaks korda. Alampalk langes 490. litilt 430 litini.

Küsimustevoorus saab riigi esindaja mehiselt nuhelda nii Lätist kui Leedust tulnud konverentsi publikult. Ähvardatakse koguni uute 13 jaanuari sündmustega (meeleavaldus Riia vanalinnas mis kasvas märuliks ning kokkupõrgeteks politseiga. See ähvardus lõppes aplausiga. See näitab, et nendes kahes riigis on sotsiaaldialoogiga küll asi halb.

Eesti ettekanne jahutas emotsioone. Ettekandjateks olid Kalle Liivamägi ja riigi poolt Marko Talur Sotsiaalministeeriumist. Powerpointiga esitleti koos „Social dialogue in Public Service.“ Tõsi, seda küll sotsiaalministeeriumi vaatenurgast. Näiteks õpetajad pole Eestis avalik teenistus. Kõneleti Töölepingu Seaduse rakendamisest, lepingute rikkumisest, õiguskantslerist, ning valitsuse käitumisest inetult osade lepingute rikkumise puhul. Me kõik loodame, et kriis möödub kiirelt, ning juba ülejärgmisel aastal võime me rääkida palgatõusust. Meil on korralik ametiühingut kaitsev seadusandlus, kui kollektiivlepingut üks pool ei täida, võib pöörduda kohtusse. Sotsiaalpartnereid enamasti kaasatakse kõnelustesse. Töötülisid reguleerib Kollektiivse Töötüli lahendamise seadus, aastast 1996.

Läti poolt Juris Kalnins alustas sõnavõttu positiivsete arengutega. Päästeametis on alustatud sotsiaaldialoogi, on saavutatud lisapuhkust ja soodustusi seoses pensionile minekuga. Tuletõrjujatele on tehtud eraldi seadus. Kollektiivlepingut pole. Varsti lubatakse vastu võtta Töötasu reguleeriv seadus, mis aga oluliselt vähendab läbirääkimiste võimalusi. Seda nimetas ta demokraatia vastaseks seaduseks, sest seadus kehtestatakse ühepoolselt ja järsult valitsuse poolt. Nad on pöördunud ombudsmani poole. Vabariigi valitsus on aga kohtusse antud, et nad ei täida sõlmitud sotsiaalpartnerluse lepinguid. Kriisist tingitud osade piirangutega on ametiühing nõustunud, osadega mitte. Valitsus ajab omakasu taga. Et saada tugevamaks, peaks ametiühingud ühinema. Näiteks politseiametiühing on täiesti eraldi seisev ametiühing. Ametiühingud pole Lätis tugevad

Vahemärkusena ütlen, et Lätis on umbes 2500 Tuletõrjujat, neist on ametiühingus ligikaudu 400.

Edasi kulges konverents igavamalt. Hakkasid esinema Soome väliseksperdid, kes tõid oma riigi näiteid. Suured kontseptsioonid, suured soodustused, kollektiivlepingud jne. Pean ka seda mainima, et näiteks Helsingi munitsipaaltuletõrjes on pritsumehed 100% ametiühingutes, neist 95% Palomiesliittos.

Tööandjad korraldavad ametiühingute esindajatele pidevaid koolitusi, ohutuse ja tervise päevi, kus siis lihvitakse läbirääkimisoskusi. Soomes läks 25-30 aastat, et ametiühingud tugevaks saaksid, päevakorda tõusid koostöö menetlused. Traditsioon ulatub 1960-ndatesse aastatesse. Aastas on ette nähtud usaldusisikutele 22 koolituspäeva, ametiühingu liikmetele 11 koolituspäeva. Nende eest maksab tööandja keskmise palga. Eestis on seadusega ette nähtud 5 koolituspäeva usaldusisikule. Soomes kehtib põhimõte, et: „Parem olla telgis sees kui väljaspool telki.“

Järgnenud paneeldiskussioonid enam nii huvitavad ei olnud. Tööstressi meil ei menetleta kindlasti veel niipea, ehkki tean, et Slovakkias on pritsumeestele 24h psühholoogi valve. Majandusdiskussioonis osales Katrin Peets Päästeametist, kes esitas meid ainult heas valguses ja nii ta ju ka on, võrreldes meie lõunanaabreid.

Ivo Paulus

Kommentaarid

Uus kommentaar

Nimi	*
E-mail
Kommentaar
Sisesta pildil olev tekst