Logo
Navigatsioon




boxhead
box2head

Pildiraamat

        "LILLEKÜLA 80"

Päästja sõrmus


 

 

 

Kellel soovi võtku meiega ühendust.

Ilm Tallinnas

free counters

 

box2head

Kalender

E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031
kogu kuu täna
 

Siseminister eelistab päästjatele suitsuandurit

 

Pomerants: koondame päästjaid, kaitske ise oma vara rohkem 

24. november 2009 08:00
toimetaja pilt Autor: Holger Roonemaa
  
  
  
  
  
  
 
 Kui paljud riided ja jalanõud päästjatest tühjaks jäävad ja kus, koondamiskava väljatöötajad veel ei avalikusta.
 
Kui paljud riided ja jalanõud päästjatest tühjaks jäävad ja kus, koondamiskava väljatöötajad veel ei avalikusta.
Siseminister Marko Pomerantsi sõnul napib päästetöötajate koondamata jätmiseks võimalusi. Inimesed peaks soetama suitsuanduri ja hoidma uksed lukus.

•• Mis meie sisejulgeolekus järgmisel aastal juhtub? Päästetöötajate koondamine tundub üha reaalsem, politseinike puhul aga pole seni selgust.

Päästeametnikega läbirääkimised käivad. Neljapäeval saame uuesti kokku. Mis puudutab politseid, siis me pole veel seda protsessi alustanudki. Selge, et toimuvad muudatused lähtuvalt ühendasutuse toimima hakkamisest 1. jaanuarist.

Kindlasti on osa inimesi saanud koondamisteate kätte, sest nende koht lihtsalt kaob. Osale pakutakse muud tööd ja ülejäänud jätkavad praegust tööd. Olengi just teel kontorisse, et allkirjastada vastavad tööpakkumised. Hetkel on selline kiretu värk. Vaatamata sellele, et raha on vähe, pole täna paanikaks põhjust.

•• Kui kaugele olete läbirääkimisel päästjatega jõudnud?

Meil on laual kaks eraldi asja. Üks on töökorralduslik küsimus, et minna edasi seniste 12-tunniste vahetuste asemel 24-tunniste vahetustega. Sellega on päästjad iseenesest igati nõus. Diskussioon käib selle üle, kuidas see 24 tundi jaguneb ja kuidas on seal tasustamisega lugu. Oleme teinud oma pakkumise ja ootame vastust. Teine asi on palgateema, siin on kaks alternatiivi: esiteks kõigil veel palka vähendada ja teiseks palk samaks jätta, aga selle asemel koondada.

•• Kumba võimalust soosite?

Ühelt poolt võiks küll olla hästi sotsiaalne ja kõigil veelkord palka vähendada. Ent siis tekib olukord, kus politseil ja piirivalvel astmepalk ei vähene, päästjatel väheneks. Esimese grupi komandol on kuupalk praegu niigi 6900 krooni bruto. Kui mujal riigis on masu ammu läbi, kuidas õnnestub nemad sealt august ka siis järele tõmmata? Pigem on mõistlikum struktuuri korrastamine ja masu ajale vastavaks tegemine. Loomulikult osa inimesi võib kaotada töö selle käigus.

•• Räägite ikkagi 110 inimese koondamisest, kellest 20 on kontoriinimesed ja 90 päästjad?

Lähme samm-sammult.

•• Päästjad on käinud teile välja kolm varianti, mis kõik annaksid vajaliku 22 miljoni kroonise kokkuhoiu ja kedagi koondama ei peaks. Miks ei saa nendega arvestada?

Kompromissi sisu ongi ju see, et mõlemad osapooled on rahul. Siiani me ei ole rahul. Oletame, et päästekomandodes hakatakse võtma täiendavaid puhke­päevi. Päästevõimekus peab olema aasta läbi kaetud, mitte ainult siis, kui rahvas parasjagu võtta on. Peame vaatama asja terviklikult, päästetöötaja vaatab aga asju personaalselt. Läbirääkimistel nad aktsepteerisid, et selle eest, kas päästeteenus saab hästi või halvasti tehtud, vastutab ikkagi päästeametnik ise.

•• Kas 96 tundi tasustamata puhkust aastas jätab nii suure jälje?

Kõigi päästjate peale tuleb aastas ju suur kogus aega. Teiseks ei saa me eeldada, et 2011. aastaks oleks teine situatsioon. Tegeleme erakorraliste meetmetega kaks aastat järjest. Kui maksutulu ei laeku nii, nagu planeeritud, siis ei saa välistada, et peame erakordseid meetmeid veel ette võtma. Sel juhul oleme samas olukorras nagu 2009. aasta keskel: püüame palavikuliselt leida meetmeid raha kokku hoidmiseks.

•• On teil olemas analüüs, mis ütleb, mida 90 päästetöötaja koondamine tähendab reaalselt mulle, kui mu maja põlema läheb?

Sõltub, kus su maja on. Lihtne lähenemine oleks selline, et kui meil on tinglikult 2000 päästjat, võtame sealt sada inimest ära, siis peaks olema viis protsenti julgeolekut vähem. Päeva lõ­puks on oluline ikkagi see, kus on komandod, kuidas on need mehitatud, kus on õnnetused. Seda mõju pole võimalik must-valgelt välja tuua. Kui näiteks 90 päästjat on vähem, siis konkreetsel õnnetusel on üks või kaks paari töökäsi vähem. Sündmustele reageeritakse ikka sama ajaga. Oluline on, et aasta läbi saaks komandodes, kus on veel võimekust kolm inimest välja panna, see ka tagada. Mitte kümnel kuul kolm ja kahel kuul kaks.

•• Kas võib juhtuda, et osas kohtades polegi päästevõimekuse tagamiseks vajalikku kolme meest enam välja panna?

Selliseid komandosid, kus elupäästevõimekus praegu üldse on olemas, on veerand kõigist. Väiksemates kohtades on ka täna üks mees valves. Kui läheb tõsiseks õnnetuse likvideerimiseks, siis on suurem komando võimeline asja üle võtma. Üle riigi eri kohtade pealt tuleks need [koondatavad] leida. See pole mingi lihtne ja mõnus üles­anne. See on paratamatus.

•• Tõenäoliselt lähevad löögi alla just suuremad keskused, kus inimesi on rohkem?

See saab olla õige nii palju, et kui tõepoolest on praegu kusagil komandos miinimumkoosseisust inimene või kaks rohkem. Siis saab koondada nii, et võimekus säilib.

•• Millised need viis suletavat komandot on?

Jääme praegu napisõnaliseks, laseme läbirääkimistel toimuda.

•• Kas mul on reaalselt põhjust karta, et järgmisel aastal ei jää abi kehvemaks?

Ma küll arvan, et ei jää. Teil kui kodanikul on seaduskuuleka inimesena kindlasti suitsuandurid lakke pandud. Soovitan vara kindlustada ja uksed lukus hoida. Kui see on tehtud, siis meie tagame reageerimise. Minutiga peavad pritsimehed välja sõitma, sõltuvalt sellest, kus asukoht on, jõutakse kohale nii kiiresti kui võimalik.

Päästetöötajate abi väheneks suuremates linnades

•• Kui päästeameti juhtkond ja siseministeerium otsustavad tõesti 90 päästetöötaja koondamise kasuks, annab see esmajärjekorras tunda suuremates keskustes, lausus Tapa päästekomando usaldusisik ning siseministeeriumiga volitatud läbirääkija Rainer Asuküla.

•• Inimeste koondamine ja viie komandopunkti täielik sulgemine toimuks vastavalt pääste­ametis kaks aastat tagasi valminud teenistusmudelile. „Teenistusmudelit meile ei anta, kuna seal on täpselt kirjas, kust koondatakse ja mis punktid suletakse,” lausus Asuküla. Ta nimetas seda ka mõistetavaks, kuna see võiks töötajate seas tekitada liigset pinget.

•• „Kõige rohkem saavad kannatada suuremate linnade ja maakonnakeskuste komandod, sest maapiirkondades on komandode komplekteeritus viidud niigi miinimumini,” rääkis Asuküla. Sulgemisohus komandopunktid jäävad tõenäoliselt aga maakonnakeskuste ligidusse ning nende teenistuspiirkonna peaksid suuremad punktid üle võtma.

•• Asuküla sõnul kannatab koondamise korral kindlasti ka päästekvaliteet. „Selleks, et inimest põlevast hoonest välja tuua, on vaja minimaalselt kolme inimest. Kaks läheb ruumi sisse, üks annab pumbast vett. Mina kardan küll, et koosseisud jäävad veel väiksemaks.”

•• Kui aga juhtub tõsine õnnetus ning ettenähtust vähem kohale sõitvad päästjad ei suuda piisavalt efektiivselt tegutseda, näidatakse näpuga ikkagi nende, mitte poliitikute peale, arvas Asuküla.

•• „Olgu meid kas või üks või hoopis kakssada, sündmuskohale sõidame ikkagi välja ühe minuti jooksul. Fakt on see, et üks päästja ei suuda ära teha kahe või kolme tööd,” ütles Asuküla.

Koondamine

••    Politsei, piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniameti baasil järgmise aasta algusest tegutsema hakkava ühend­ameti loomisel on koondamisteade seni esitatud kokku ligi 100 inimesele.

••    Ühendasutuse kommunikatsioonijuhtimise eest vastutav Annika Nigul lausus siiski, et kõik seni koondamisteate saanud on tugiteenustes töötajad. „Ühtegi politseiametnikku või piirivalvurit koondatud ei ole,” kinnitas Nigul ja lisas, et selle aasta jooksul suure tõe­näosusega ka selliseid samme ei astuta.

••    Samas lasub uuel ühendametil kohustus järgmisel aastal personalikulude pealt kokku hoida, ent kuidas, Niguli sõnul seni veel ei teata. „Need otsused tulevad uuel aastal, kui uus ühendamet reaalselt toimima on hakanud,” rääkis ta. Võimalikud variandid on: kas koondada, vähendada palka või anda töötajatele palgata puhkuse päevi.

••    Politseiteenistujate ameti­ühingu juht Ele Nuka lausus aga, et mingi selgus peab tulema nädala jooksul ehk 1. detsembriks. „Mina ei ole juhtkonna selget seisukohta veel saanud. Räägitud on väga erinevatest versioonidest ja arvudest,” rääkis Nuka, lisades, et viimaste andmete järgi ollakse koondamises kahtleval seisukohal. „Mida kauem inimesi pinges hoitakse, seda vähem neil tööisu on,” lisas ta.