Logo
Navigatsioon




boxhead
box2head

Pildiraamat

        "LILLEKÜLA 80"

Päästja sõrmus


 

 

 

Kellel soovi võtku meiega ühendust.

Ilm Tallinnas

free counters

 

box2head

Kalender

E T K N R L P
1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30
kogu kuu täna
 

Päästeamet soovib sulgeda 5 päästekomandot ning koondada ligi 110 päästetöötajat

 

Päästeteenistujate Ametiühingu lähiajal toimuv koosolek arutab tõsiselt umbusalduse avaldamist Päästeameti juhtkonnale. Päästeameti töötajavaenulik suhtumine ja päästjate ettepanekutega mittearvestamine nende endi töökorralduse kujundamisel on viinud päästjad olukorda, kus kaalutakse kõiki seaduslike võimalusi meeleavaldusteks. Päästeteenistujate Ametiühing on kategooriliselt vastu Päästeameti plaanile koondada 110 päästjat.

 

Siseministeeriumi 2010. aasta eelarves nähakse Päästeametile ette personalikulude vähendamist 22,8 miljoni krooni võrra. Võimalikud lahendused personalikulude kokkuhoiuks on teenistujate sissetuleku vähendamine 5% või ligi 110 päästja koondamine. Viimasele versioonile rõhub Päästeameti juhtkond, kelle arvates ei suuda organisatsioon olla oma töötajate 5-protsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik.

 

Päästeameti peadirektori suvises pöördumises alluvate poole enne 1. juulit 2009 toimunud palgakärbet lausus ta järgmist:

Päästeameti jaoks on esmatähtis töökohtade säilitamine ning seda uue kollektiivlepingu läbirääkimistega ka taotleme. /-/ Kollektiivlepingu jõustumisest sõltub, kas langetame kõikide päästeasutuste töötajate palka kaheksa protsendi võrra või tuleb ametikohti koondada. Koondamisele kuuluvad ka vanempäästja ja juhtivpäästja ametikohad. Uue kollektiivlepingu jõustumisel töökohad säilivad. Kui me kohtumisel kokkulepet ei saavuta, rakendame alates 1. juulist kava, mille järgi peame koondama kirjale lisatud tabelis välja toodud töökohad.
Päästeameti juhtkonnal tuleb teha praegust riigi eelarvepoliitikat arvesse võttes keerulisi valikuid, kuid soovime teha kõik, et valik oleks parim halbadest.“

 

Päästeteenistujate Ametiühing on esitanud Päästeametile kompromissettepaneku, kus endise 24h tööl/ 72h vaba töögraafiku taaskehtestamise korral oleks valvetöötajad nõus 2010. aastal võtma kuni 96 tunni ulatuses välja palgata puhkust. Administratsiooni kaasatulekuga annaks antud lahendus 2010. aastaks vajaliku kokkuhoiu ning sellisel juhul ei oleks vajadust teenistujaid koondada. Samas kompenseeriks 24-tunnised valvekorrad madalamal palgaastmel olevate valvetöötajate palgata puhkuse väiksema töölkäimise kuluga.

 

Pingelises eelarve koostamise olukorras survestab Päästeamet ennekõike ööpäevaringsel valvetööl töötavaid päästjaid töökoormuse kasvuga. Päästeameti ettepanekul on päästjatel võimalus saada tagasi 24-tunniste valvekordadega graafik, kui 24-tunnisest valvekorrast tasustatakse 21 tundi.

Töölepingu seaduse kohaselt tuleks vaheajad lugeda tööaja hulka. Päästjad, kes ei tööta kontoris, peavad nii öösel kui päeval tagama väljakutse saamisel 1-minutilise väljasõiduvalmiduse õnnetustele reageerimiseks. Töö iseloomu tõttu ei ole neil võimalik töökohalt iga 6-tunnise töötamise järel 30 minutiks töökohalt lahkuda.

Seega püüab Päästeamet koostöös Siseministeeriumiga luua pretsedenti tööõiguses. Arvutuste kohaselt suureneks päästjate tööaeg 21+3h versiooni korral senise töötasu eest ligikaudu 14%. Samuti loodaks tasuta tööaja kasutamise pretsedent, mida hiljem teistes struktuurides kasutada.

 

2008. aasta alguses tõsteti päästeametnike ja päästjate töötasusid 36 - 42 %, mis viis lihtsa päästja miinimumpalga 7500 kroonini. (7500 I grupp; 9000 II grupp, 10 000 III grupp) Päästetöötajate palgatõus kehtestati aastatepikkuse hilinemisega, mistõttu oli inflatsioon enamuse sellest eelnevalt neelanud. Koos palgatõusuga suruti päästjate vastuseisust hoolimata Päästeameti poolt läbi traditsioonilise 24-tunniste valvekordadega töögraafiku asemel 12-tunnine, mis suurendas palgatõusu kõrval ka kaks korda päästjate kulutusi töölkäimisele.

 

Päästjad tõdevad, et 12-tunniste valvekordadega jooksev graafik ei ole sobilik teenistuse valmisoleku sujuvaks tagamiseks, päästetööde tegemiseks ja pereelu korralduseks. Sellega on sisuliselt nõustunud ka Päästeamet, kes tunnistas poliitilist tellimust 2008. aasta alguses aset leidnud 12-tunnise valvegraafiku kehtestamiseks.

 

2009. aasta juulist vähendati Päästeameti personalikulusid. Päästevaldkonnas töötab 2670 teenistjat, kellest 1800 töötab valvegraafiku alusel otsesel päästetööl. 2670 teenistujast on 70 tänaseks nö pehmelt koondatud. Selle tulemusena on saavutatud kokkuhoid ca 10 miljonit krooni aastas.

Samuti alandati 2009. aasta 1. juulist kõigil päästealal töötavate inimeste astmepalkasid 8%. 8-tunnise tööpäevaga teenistujatel jäigi 8% ainsaks sissetuleku vähenemiseks. Öööpäevaringse graafiku alusel töötavate teenistujate sissetulek langes aga ligi 20%, kuna alates 2009. a II kvartalist ei planeeritud ega lubatud viimastel teha ületunnitööd ning seega ületundide maksmist ei toimunud. Täna teenib päästja minimaalselt 6900 krooni (6900 I grupp, 8280 II grupp, 9200 III grupp).

 

Päästeamet on olukorras, kus administratsiooni suure palgakulu ja personalikulude kärpe tõttu ei suudeta tagada paljudes kutselistes päästekomandodes vajalikku minimaalset kolmemehelist elupäästevõimekust kuu normtundide täitumisel. Kolm meest tähendab viimast võimalust viivitamatuks elupäästmiseks.

Tegelikkuses peaks professionaalses meeskonnas olema vähemalt neli päästjat. Kellest kaks teevad vajadusel elupäästvat suitsusukeldumist, üks töötab esmalt päästeauto ja selle tehnikaga ning üks juhib ja julgestab päästetöö läbiviimist. Vähemalt neljaliikmeline meeskond tagab ka parema tööohutuse kui on hädaolukorras vaja siseneda põlevasse majja, et otsida võimalikke kannatanuid, päästa inimesi või eriolukordades oma meeskonnaliikmeid. Teineteist usaldav ja sissetöötanud valvemeeskond on olulisim võti edukateks päästetöödeks. Kahjuks komplekteeritakse nüüd valvemeeskondi juba erinevatest vahtkondadest ning vahel ka erinevatest päästekomandodest.

 

Elupäästevõimekuse kahanemist võib märgata eelkõige väiksema koormusega päästekomandodes, kus viimastel aastatel soetatud uute, ligi 5 miljonit krooni maksvate päästeautodega sõidab väljakutsele sageli ainult kaks päästjat. Olukorra halvenemisest annab märku ka surve kandumine päästetööde juhi kvalifikatsioonita päästjatele, kes on sageli sunnitud tegema meeskonna vanema ehk esimese astme päästetööde juhi tööd. Tähelepanuväärseks asjaoluks on ka päästemeeskondade miinimumkoosseisude suuruste ja võimekuste kaotamine õigusaktidest, viimased kehtestatakse nüüd vastavalt vajadusele Päästeameti siseseselt ilma peadirektori käskkirjata, kuna tagajärgede eest vastutada ei soovita. Viie päästekomando sulgemine ja üle saja päästja koondamine vähendaks elupäästevõimekust veelgi.

 

Vabatahtlikkuse kasv päästevaldkonna ennetustööl ja päästesündmuste lahendamisel on tervitatav. Kuid iseseisev reageerimine erinevatele päästesündmustele vabatahtlikke päästjate poolt ei ole täna arvestatava võimekusega. Riik peaks vabatahtliku päästesuuna arendamiseks panustama tänasest palju rohkem, enamjaolt tehnika ja varustuse, teadmiste ning motiveerimissüsteemi kaudu.

 

Suitsuandurite kohustuslikuks muutmine ning järjest suurenev päästeteenistujate panus ennetustööle ei taga elude päästmist õnnetusjuhtumi korral. Suitsuanduri vajalikkuse sõnum on viinud tuleohutuse oluliselt kõrgemale tasemele. Eesti riigi hajaasustuses, kus sündmuskohale jõudmise aeg on sageli pikk, on nüüd tänu varajasemale tulekahju märkamisele päästjatel tunduvalt rohkem võimalusi elusid ja vara reaalsete tuleõnnetuste korral päästa. Suitsuandur teavitab tuleõnnetusest, kuid ei taga alati päästjate abita sellest pääsemist. Täna on päästjaid vaja rohkem otseseks päästmiseks, mitte tagajärgede tunnistamiseks.

 

Päästeameti seisukoht koondada ligi 110 päästetöötajat 1800-st tekitab keerulisel ajal lisapingeid kõikides päästekomandodes. Eriarvamused ja teadmatus tuleviku suhtes viivad päästjate suhted keeruliseks meeskonna- ja komandosiseselt kuni maakondliku ja regioonide tasemeni välja. Kindlasti ei tõuse töökoha säilimise teadmatuses motivatsioon ega töökvaliteet. Lisaks koondatavatele langevale moraalsele löögile tähendaks koondamine sisuliselt 6% töökoormuse kasvu teenistusse jäävatele valveteenistujatele.

 

Päästeteenistujate Ametiühing on täna sügavalt mures professionaalse abiosutamise ja turvalise elukeskkonna loomise jätkusuutlikkuses ning riigipoolses päästetöö väärtustamises, arvestades päästjate töö väga ohtlikku iseloomu ning tänaseni päästetud elusid, vara ja keskkonda. Kahetsusväärselt tuleb tunnistada tahtmatu mõtteviisi tegelikku toimimist “seni kuni miski pole põlema ega keegi piinlema jäänud, saab koosseise veelgi kärpida”.

 

Kõikide päästeteenistujate ühise eesmärgi täitmiseks ei saa lubada organisatsiooni nõrgestamist kui on olemas alternatiivsed lahendused. On kahju tõdeda, et Päästeameti juhtkond ja Siseministeerium ei soovi leida võimalusi, et tänasel keerulisel ajal säiliksid töökohad teenistujatel, kes siiani oma riiki ehk rahvast on südamega teeninud ja päästnud õnnetustest inimesi, kes riigile makse makstes päästjaid tänaseni palgal hoiavad.

 

Päästeteenistujate Ametiühing ei aktsepteeri ka seda, et päästesündmustele reageerimise valmisoleku tõhustamiseks soovitakse suurendada päästjate töökoormust senise töötasu eest, mida võib lugeda sisuliselt teiseks teenistujate tingimusi halvendavaks asjaoluks võimaliku sissetuleku vähenemise või äärmuslikuma versiooni - koondamiste juures.

 

Päästeameti juhtkonna ja Siseministriga kokkuhoiukavas kompromisside mittesaavutamisel soovib Päästeamet jätkata päästekomandodes valmisolekut päästjaid selgelt mitterahuldava senise 12-tunniste valvegraafikuga. Kuigi üleminek kõiki töötunde tasustavale 24/72 graafikule ei muudaks halvemaks ega parandaks tänast Päästeameti finantsolukorda.

 

Tänaseks on koondunud Päästeteenistujate Ametiühingusse üle tuhande 1000 ööpäevaringselt otsesel pääste valvetööl käivat päästeametnikku ja päästetöötajat 1800-st.