Logo
Navigatsioon




boxhead
box2head

Pildiraamat

        "LILLEKÜLA 80"

Päästja sõrmus


 

 

 

Kellel soovi võtku meiega ühendust.

Ilm Tallinnas

free counters

 

box2head

Kalender

E T K N R L P
123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930
kogu kuu täna
 

Arvamuslugu Päevalehes 26. november 2009

HOLGER ROONEMAA: Päästjaid koondades valame õli tulle

26. november 2009 08:00
 
Tulekahjude kustutamisega, keemia-õnnetuste likvideerimisega, autovrakkidest kannatanute välja lõikamisega ja isegi kassipoegade puu otsast alla aitamisega tegeleb kogu Eesti peale kokku umbkaudu 1800 päästeteenistujat.

Neist 90 pea kohal ripub juba mõnda aega koondamise kirves. Kui täna jätkuvatel läbirääkimistel siseminister Marko Pomerants ei astu sammu, mis jätaks päästjatele töökoha alles, muutub üha tõenäolisemaks, et niigi alamehitatud päästekomandod jätkavad uue aasta algusest veel väiksemate jõududega. Sellest, et tema eelistab just koondamist, pole Pomerants suurt saladust teinud.

Kas 22,8 miljonit krooni kokkuhoidu on tõesti väärt iga kahekümnenda päästetöötaja koondamist? Lühike vastus: ei. Ma ei kahtlegi, et tööle jäävad päästjad sõidavad ikkagi välja  minuti jooksul pärast teate saamist. Kindlasti annavad nad endast kõik, mis võimalik, et tule levikule piir panna nii kiiresti kui võimalik. Kui aga töökäsi jääb väheks, ei aita ka parimast parim tahe. Küsimus, kui suur on tulekahjus hukkunud inimese elu hind, kõlab tõenäoliselt demagoogilisena. Vastust sellele küsimusele pole mõtet otsidagi. Palju lihtsam on aga öelda, et kõigest käputäie venima jäänud kustutustöödega kaasneb raudselt suurem kahju kui see 23 miljonit krooni, mida praegu säästa üritatakse.

Ja siis pole enam vahet, kas maha põleb mõni riigiasutuse hoone, kellegi elamu või pool Eesti metsa. Juhtub tulema kuum ja kuiv suvi või süttib korraga mitu suurt objekti, on koondamise vili kohe näha. Näpuga näidatakse ikkagi päästjate poole, kes ei saanud oma tööga piisavalt kiiresti hakkama.

Õhuke riik, suuremad maksud

Üha suuremal osal rahvast hakkab kõrini saama praegusest õhukese riigi printsiibist. Kummalisel kombel aga tõuseb just praegu järjest maksukoormus: käibemaks, töötuskindlustusmaks, aktsiisid. Maksud küll tõusevad, aga selle raha eest saavad maksumaksjad riigi käest vastu üha vähem teenust.

Inimeste kindlustunne väheneb iga päevaga. Haiglad juba seisavad järgmise aasta eelarvet koostades keerulise valiku ees. Abivajajale see mitte midagi head ei tõota. Nüüd räägime päästjate koondamisest, mis tahes-tahtmata tekitab igaühes küsimuse, et mis juhtub siis, kui minu kodu süttib. Juba homme hakkame rääkima sellest, kuidas lahendab vajaliku üheksa-protsendilise personalikulude kärpe uus politsei ja piirivalve ühendasutus.

Võib ju öelda, et raske pole ainult päästjatel, vaid ka kõigil teistel. Miks peaks päästjate suhtes tegema erandi? Pole mingi saladus, et ka headel aegadel jäid päästeteenistujad politseinike ja piirivalvurite taustal vaeslapse ossa. Kuidas muidu seletada seda, et 1. grupi komandodes on päästjate brutopalk 6900 krooni. Ehkki päästjad ise on nõus ajutiselt oma niigi piskut sissetulekut vähendama, ei pea Pomerants seda mõistlikuks ja eelistab koondamist. Paraku suitsualarm ja kodukindlustus üksi ei kustuta ühtegi tulekahju.

Muide, emapalga ülempiiri tõstmine seniselt 30 000 kroonilt järgmiseks aastaks 35 000 kroonini läheb riigile maksma „kõigest” 50 miljonit krooni.