Päästja sõrmus
Kellel soovi võtku meiega ühendust.
Vaata lisaks:
ROTALEuroopa Tuletõrjujate Network
New Yorki Tuletõrje
Kanada tuletõrjujad
Londoni Tuletõrje
Horvaatia Tuletõrje
Soome Päästeteenistus
Soome tuletõrjujate ametiühing
Brüsseli Tuletõrje
Budapesti Tuletõrje
Poola Tuletõrje
Varssavi Kesklinna komando
Päästjate foorum
Pääste Galerii
Mäksa priitahtlikud
Padise Päästeselts
Järva-Jaani Tuletõrje Selts
Inglismaa tuletõrjujad
Fire Brigade Union
Horvaatia Tuletõrje
Helsingi Tuletõrje
Kopenhaageni Tuletõrje
Oslo Tuletõrje
Ljungby komando
Venemaa Tuletõrje
Zelenogradski tuletõrjekomando, Kaliningradi oblast
Läti Tuletõrje ja Päästeamet
Leedu Tuletõrje ja Päästeamet
Päästeamet
PEPK
Sisekaitseakadeemia
V-Maarja Päästekool
Kalender
› Ajalugu
Lilleküla Tuletõrjekomando ajalugu alates 1932a.
Lilleküla komando eelkäijaks on Tallinna Kutselise Tuletõrjekomando II jaoskond. Uue komando rajamise mõttele tuldi 1929 a. , mil linnavalitsuse komisjon jõudis järeldusele, et senine linna ainus komando asukohaga Vene turul on liiga väikese arvuline ja nõrk isegi esimeseks väljasõiduks, rääkimata enamast. Olukorra parandamiseks tehti rida ettepanekuid. Üks peamiseid vajadusi oli suurendada komandot ning rajada kiiresti arenevasse linnaossa –Pelgulinna- uus jaoskond. Hoone asukoht soovitati valida Paldiski mnt. Raudtee viadukti lähedusse, nn. võtmepositsioonile, kust teed viivad otse Pelgulinna, Lillekülla ja Kassisaba puumajade piirkondadesse.
1930 a. Juulis alustati Tallinna Pelgulinna tuletõrje hoone ehitusega Paldiski maantee, Tulika tänava ja Mooni tänava vahelisele alale. Komando hoone ehitati Kundast toodud silikaattellistest.
Hoones hakkasid paiknema meeskonna valveruumid, autogaraažid ja jaoskonna juhatajale (tolleaegne komandopealiku nimetus) planeeritud suurem korter kuni 68 ruutmeetrit, et kitsad korteriolud ei oleks sobiva juhataja leidmisel takistuseks. Hoones on ka harjutustorn ning suitsukamber.
1931 a. Võeti täiendavalt ehituse eelarvesse 11 595 krooni. Tolleaegne Tallinna Tuletõrje Ühing jälgis kiivalt ehitus töid ja püüdis linnavalitsust mõjutada, et palgalise tuletõrje rakendamisega, linnas valitsevas majanduslikus kitsikuses ei ole otstarbe kohane. Pealegi väideti, et kahte tuletõrje komandot pole linnale tarviski, enamuse kustutus töödega saadakse hakkama oma jõududega. Ühtlasi aga oldi nõus Pelgulinna alalise meeskonna loomisel abiks olema, kui vaid linna valitsus uue hoone teisele korrale kuus väikest elukorterit ehitaks ja siis kogu maja Tallinna Tuletõrjeühingule üle annaks. Ent linna valitsuse Valgustuse –ja Vee muretsemise osakond lükkas tuletõrjeühingu ettepaneku tagasi, põhjendades otsust, et vabatahtlikele ei saa kutselistega sarnaseid kohustusi peale panna ega neid sarnase distsipliini alla paigutada nagu kutselisi. Siiski jäi parmpoolne boks esialgu Noorte Meeste VTÜ Chevrolet garaažiks.
1932 a. Valmis linna arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi uus, selle aja kohta väga moodne tuletõrje hoone. Dokumentides on kirjas, et Pelgulinna tuletõrjehoone ehituseks nähti linna eelarvesse erakorraliste kuludena ette 40 tuhat krooni. Ehitus projekti tehti uuendusi juurde, näiteks tuli ehitada garaazi tagaseina äärde keldrisse voolikute pesemise kanal koos 10 meetri pikkuse künaga, kus sai voolikuid puhtaks küürida ja üle vaadata. Et bensiini aurud ei tungiks garaažist teisele korrusele, peeti vajalikuks paigaldada laskumispostide lakke tuulutus avad.
Tööd alustati 21. Juulil 1932 a. Esialgu 9 inimesega, jaoskonna juhataja, autojuht-vanemtõrjuja ja seitse tõrjujat. Juhataja sai palka 13000 marka kuus, pritsimees poole vähem, 6000 marka kuus. Pensioni kindlustus 60 –aastasel 25 aastase staažiga pritsimehel oli 55% kuupalgast.
1932 a. septembriks oli II jaoskonna koosseisus juba 18 inimest: ülem ehk juhataja, vanem, 2 telefonisti, 2 autojuhti ja 12 tuletõrjujat. Töö käis kahes vahetuses, 24 tundi oldi valves ja 24 tundi vaba.
Juhataja esmaseks ülesandeks oli juhtida jaoskonna tehnilist ja majandusliku tegevust. Ühtlasi oli ta Kutselise Tuletõrjekomando ülema asetäitja. Juhataja õlul oli ka meeskonna teoreetilise ja praktilise ettevalmistamise korraldamine. Kõik jaoskonna juhataja käsud ja korraldused olid töötajaile kohustuslikud. Kui mõni neist käskudest või korraldustestpolnud kodukorraga kooskõlas, võis peale sellise käsu täitmist esitada linnanõunikule protesti, kusjuures see tuli sisse anda Kutselise Tuletõrje komando ülema kaudu. Taoline kord välistas enamasti mõtetute kaebuste ja protestide esitamise.
Autojuht oli kohustatud tagama kiire väljasõidu tulekahjule ja seal vee andmise. Autode jooksva remondi eest lisatasusid ei makstud. Auto juhtide käsutuses olid paakauto Opel-Blitz ja pumba auto Benz–Gaggenau .
1940a. Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. 1941 a. Moodustati Tallinna Kutselise Tuletõrjekomando II jaoskonna baasil Eesti NSV Siseasjade Rahvakomisariaadi (NKVD) Tuletõrje Osakonna alluvuses olev Tallinna Linna II Tuletõrjekomando. Kui punavõimud 1940 a. komando üle võtsid teenis seal 15 inimest. Alates 25 augustist 1940 a. oli koosseisus juba 44 meest.
1941a. Eesti Vabariik okupeeriti Saksa Riigi poolt. Komando hakkas tegutsema Tallinna Kindralkomissariaadi Politsei-ja Omakaitse Valitsuse alluvuses Tallinna linnaomavalitsuse tuletõrjedivisjoni koosseisus.
1944 a. Eesti Vabariik taas okupeeriti Nõukogude Liidu poolt.
1945 a. Moodustati komando baasil Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi (hiljem Siseministeerium) Tuletõrje Peavalitsuse 2. Iseseisev Sõjaväestatud Tuletõrje Üksus
ehk 2. ISTÜ.
1991 a. 1 aprillil 2. ISTÜ munitsipaliseeriti ning selle alusel moodustati Tallinna Tuletõrjeameti Lilleküla komando.
2001 a. Nimetati Lilleküla komando ümber Tallinna Tuletõrje –ja Päästeameti Lilleküla Keskkomandoks ning selle koosseisu lülitati senise Mustamäe komando alusel moodustatud eraldipaiknev meeskond.
2005 a. Seoses Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti reorganiseerimisega läks Lilleküla Keskkomando Harjumaa Päästeteenistuse koosseisu.
2006 a. 1 märtsist alates on Lilleküla Keskkomando Põhja-Eesti Päästekeskuse koosseisus.
EFA- U.Ojaste.
Lilleküla pealikud läbi aegade
E.Brett 1933-1937
A.Nurm 1937-1937
A.Tammveer 1937-1944
P.Ponomarjov 1945-1946
A.Finjagin 1946-1947
H.Miller 1947-1953
L.Haljaste 1953-1954
E.Ruuse 1955-1956
R.Mägi 1957-1962
S.Semjonov 1962-1975
M.Riipulk 1975-1977
V.Goronkov 1978-1980
R.
Viides 1980-1984R.Merilind 1984-1988
K.Kaljula 1988-1992
U. Klaassen 1992-1995
O.Askileiskiri 1995-1996
M.Haljaste 1997-2000
L.Lõiv 2000-2009
K.Sirp 2009- ....
